Veebruari kuu ajakiri “JALKA” on võtnud fookuse alla Eesti rannajalgpalli rahvuskoondise ning uue reaalsuse, mis tähendab seda, et nüüd on võimalus rannajalgpalluritel läbi aasta treenida rannajalgpalli ägedas sisehallis Beach House Ülemistes!

Rahvuskoondis on alustanud peatreener Galkini käeall ettevalmistust uueks hooajaks!

Lugu refereeritud ajakirja JALKA veebruari numbrist. Autor Sander Jürjens. Fotod Liisi Troska/Jalgpall.ee

Kuigi Eesti kliima rannajalgpalli ei toeta, siis meie koondis on olnud juba aastaid konkurentsitihedas mängus Euroopa tippmeeskondade kandadel. Pääs A-divisjoni oli vahepeal unistus, aga nüüd juba suuresti selge eesmärk.
Rannajalgpalli kogukond on ääretult motiveeritud ja distsiplineeritud. Mitmes vestluses tuleb välja, et Eesti mängijate füüsiline tase on võrreldes paljude konkurentidega parem ning sellist komplimenti kuuleb Eesti pallimängude puhul pigem harva.
Tingimused on aasta-aastalt läinud paremaks. Kui aastaid käis koondis liiva peal harjutamas Nõos, siis 2017. aasta lõpus avati Tallinnas Teras Beach. Mõlemad mainitud hallid on andnud rannajalgpalluritele tunnetuse liival liikumiseks, kuid mõõtmed polnud sobivad rannajalgpalli mängimiseks. Nüüd on selle mure kõrvaldanud mullu avatud Ülemiste Beach House, kus Eesti parimad rannajalgpallurid saavad treenida ka talvisel ajal.

Sander Lepik on tõusnud rahvuskoondise üheks tugitalaks ja mehe motivatsioon on kõrge sel aastal tulemusi teha.

„Alates 15. novembrist alustasime seal rannajalgpalli treeningutega,“ selgitab Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask. „Enne uste ajutist sulgemist saime seal neli nädalavahetust treenida. Pühapäev on nii-öelda rannajalgpalli päev, sest väljakul käivad klubid ja seejärel koondis.“
„See on super!“ sõnab mullu Läti vastu koondise kaptenipaela kandnud Sander Lepik. „Üle nädala Nõos käimised on nüüd minevik. Teras Beach oli loomulikult ka suur edasiminek, sest see aitas ka Tallinnas liiva peal pallitunnetust säilitada. Kuid Ülemiste Beach hall on väga suur samm edasi.“
Kui vaadata tulevikku, siis see tundub veelgi helgem. Äripäev kirjutas jaanuaris, et aastaid tühjalt seisnud vanale Õismäe koolimaja krundile ehitab ärimees Kalle Kuusik 9 miljoni euro eest saunadega rannaspordikompleksi, mis pidi algselt valmis olema juba 2018. aastal.
„Lugesin ka seda uudist ja see on vägev, et sellised võimalused meil tekivad. Kui varasemalt oli septembris suures pildis talveunne minemine ja märtsis või aprillis saime korraliku liiva peale, siis nüüd räägime aastaringsest ja kvaliteetset treeningust,“ lisab Lepik.

Tavajalgpallis on peamisteks võistlusteks MM-finaalturniir ja EM-finaalturniir ning viimaste aastatega on sinna lisandunud UEFA Rahvuste liiga, kus meeskonnad on jagatud liigadeks, selgitatakse võitja ning tulemuste järgi pannakse paika asetused ka järgnevaks Rahvuste liiga hooajaks. Rannajalgpallis toimub samuti MM-finaalturniir, kuid väga tähtsal kohal on Euroliiga, kus mängivad Euroopa parimad meeskonnad, kes on jaotatud divisjonidesse. Kõrgeimas divisjonis pallib 12 meeskonda ning Eesti on korduvalt jäänud kõige napimalt sellest seltskonnast välja.

2015.aastal Pärnu rannas toimunud Euroliiga Superfinaali staadion  (Photo by Lea Weil)

2015. aastal võõrustas Eesti Pärnus B-divisjoni turniiri, mille võitja pääses järgnevaks hooajaks A-divisjoni. Finaalis kaotas Eesti penaltiseerias Rumeeniale. 2017. aastal jõuti B-divisjonis taaskord finaali ning toona tunnistati Türgi paremust.

Koroonapandeemia tõttu lükkusid turniirid 2021. aastale
Loomulikult segas mullu kaarte pandeemia, mistõttu pidas Eesti koondis vaid kaks maavõistlust ning ühelgi turniiril käia ei õnnestunud. Rahvusvaheline kalender on sellest tulenevalt tänavu väga tihe.
„Mullu toimuma pidanud MM-finaalturniir toimub tänavu 19.–29. augustini Venemaal ja selle järgi hakati kalendrit koostama. Eelmisel aastal pidid toimuma valikmängud ning need lükati edasi maikuu lõppu või juunikuu algusesse, kuid asukohta veel teatatud pole. Euroliiga põhiturniiri toimumiskohta me samuti ei tea, kuid eeldatavalt leiab see aset juunikuu lõpus või juulikuu alguses. Euroliiga finaalturniir toimub pärast MM-finaalturniiri,“ lausub Kask.
Eeldusel, et MM-finaalturniiri pilet võib olla veidi suur amps, tähendab see koondisele siiski aastas kolme rahvusvahelist turniiri. Selle plaani sisse on samuti sisse arvestatud üks eeldus, et Euroliiga põhiturniir edeneb meie jaoks valutult.

Peatreener Aleksei Galkin ja rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask on valmis oma aega rannajalgpallikoondise parimaks ettevalmistuseks panustama nii palju, kui vaja.

„Möödunud aasta oli väga huvitav. Kui Coolbet rannaliiga jõudsime edukalt mängida justkui midagi poleks juhtunud, siis koondisele oli aasta keeruline. Eesti Jalgpalli Liit sõlmis  kaheaastase lepingu peatreener Aleksei Galkiniga, kes jõudis koondise vedada esimesel aastal kahe võiduni Läti vastu, kuid loomulikult oli plaan esineda edukalt suurtel turniiridel, mis jäid ära või lükati edasi,“ lisab Kask.
„Sellest oli väga kahju, sest tundsin, et meeskond valmistus aastaks kuni märtsikuuni suurepärast ette. Crossfit, Nõo liivatreeningud ja muud jõusaalitreeningud olid täiesti uuel tasemel ning seda näitas suvine liiga, sest meie mehed oli füüsiliselt suurepärasest vormis, kuigi kevadel tuli mõnekuine paus koos treenimisel sisse. See näitas, kui tugev põhi all oli.“

Peatreener läheb aastale vastu mäng-mängult
Mullu lõi alaliit käed Aleksei Galkiniga. Tartu ülikooli kehakultuuri erialal lõpetanud 41-aastane Galkin omab treenerina UEFA B-litsentsi ja EOK VI kategooria kutsetunnistust. Mängijana kuulus ta koondisesse aastatel 2011-2012 ja lõi üheksas kohtumises seitse väravat. 2015. aastal jõudis ta Venemaa karikavõistlustel Peterburi City ridades kaheksandikfinaali, aasta hiljem tõmbas ta Euro Winners Cupil selga Läti meeskonna FK Zepi särgi. Samal aastal krooniti ta FC ValiceCari ridades Eesti rannajalgpallimeistriks ning valiti Eesti parimaks rannajalgpalluriks. 2017. aastal krooniti Galkin Riia Kreissi ridades Läti rannajalgpallimeistriks ja valiti kohaliku liiga parimaks mängijaks, aasta hiljem krooniti ta Leedu meistriks Vilniuse FK Igoli ridades.
Igapäevaselt Pärnus Mai tänava kunstmurustaadioni juhatajana ning Pärnu Kalevi noortetreenerina tegutseva Galkini puhul on huvitav, et rannakoondise juhendamine polnud talle võõras. 2019. aastal käis Galkin rannajalgpallikoondisega kaasas Euroliiga Superfinaalis, kus pärast ootamatut pääset finaalvõistlusele valmistas ta meeskonda ette koos toonase juhendaja Kristian Marmoriga, kes oli turniiril üles antud mängijana.
„Kõlab võib-olla veidralt, sest olen nende mängijatega koos mänginud 10 aastat, aga eelmine aasta osutus olude sunnil tutvumise aastaks,“ lausub Galkin. „Treeningutel õppisin paremini tundma nende võimeid ja nägin, mida peaks tänavuseks hooajaks muutma. Mängijad koosnevad Auguri, Thunderi ja Nõmme mängijatest ehk siis minu ülesandeks on nende kolme võistkonna mängijad ühtse plaani järgi tegutsema panna. Sõprusmängud Läti vastu näitasid meile ära mitmeid plusse ja miinuseid. Vaadates, mis olukorras hetkel maailm on, siis on vägagi tõenäoline, et tänavuste rahvusvaheliste turniiride eel saame taas võimeid nendega võrrelda ja siis on ka näha, kuidas plaan toimib. Vahepealsel ajal olen palju vaadanud Peterburi meistrivõistluste kohtumisi, koondise vanu mänge ja ka muud rannajalgpalli ning neid kohtumisi analüüsides proovin aidata ka meie meeskonda.“

2020 aasta parimaks rannajalgpalluriks valitud Kristian Marmor on üks koondise võtmemängijatest.

Rahvusvahelistele turniiridele saab kaasa võtta 10 või 12 mängijat. See sõltub sellest, kas mängitakse MM-valikmänge või Euroliigat. „Mullu osales koondise treeningutel 15 väljakumängijat 3 väravavahti, kelle hulgast pean valiku tegema. Tuumik on kindel, aga miks mitte lisada sellesse seltskonda sel aastal 3-4 mängijat? Mõte on lihtne: proovin luua sellise meeskonna, kes mängiks iga kohtumist võidu peale. Tahan läheneda mäng-mängult, kuid loomulikult on unistus võita Euroliiga B-divisjon.“
Galkin iseloomustab võistkonna liikmeid kui väga jõuliseid mängijaid. „Brasiilia sambat me ei tee, pigem proovime leida tasakaalu taktika ja jõu vahel,“ lausub ta ja lisab, et Euroopa tippkoondistest sarnaneb Eesti enim Valgevenega. Küsimuse peale, mida Galkin tahaks mängijates rohkem näha, toob peatreener välja erinevate olukordade individuaalse lahenduse. „Võime ju taktikaliselt kõik välja mõelda, aga rannajalgpall on show ning palju peab improviseerima. Tahan, et mängijad oleksid enesekindlamad ja viiksid spontaanselt ellu oma ideed.“

Võtmemängijate tekkimist kinnitab ka veebruarikuus oma 28. sünnipäeva tähistav Sander Lepik. „Pärast 2015. aastal Pärnus toimunud turniiri loobusid mitmed koondise esindamisest ning toimus verevahetus. Noored ja uued kutid on moodustanud kindla tuumiku ja usun, et oleme tänaseks juba päris heas seisus. Oleme kokku mänginud ning kõigil on suur tahtmine.“

EDU KOONDISELE!

Rannajalgpallihooaeg pole enam mägede taga ja kõik rannajalgpalli huvlised, kes soovivad rannajalgpalli mängida ka talvel, siis võtke julgesti ühendust Eesti Rannajalgpalli Liiduga e-maili info@rannajalgpall.ee et broneerida endale treeningaeg suurepärases Beach House Ülemiste rannahallis!

Rannajalgpalli Liigade 2021.aasta  üldinfo avaldame samuti õigepea!